Life Is Very Hard

Absurdne tõsielujant, kus “Twin Peaks” kohtub Anton Tšehhoviga

Tutvustus ehk üldsõnaline ilujutt:

Elu on väga raske ja halb. Püüad igat päeva enam-vähem normaalselt õhtusse veeretada, trotsides nälga, haiguseid ja kurbust, aga isegi kui mõni päev läheb hästi, ei kesta see kaua. Reaalsus ja unistused on lootusetult lahus. Suhelda on raske, me saame üksteisest valesti aru. Me ei saa iseendastki aru. New York, Avignon ja Moskva on kaugel, nii kaugel. Istu siin pommiaugus ja nühi tühja, kuni tuleb surm ja viib su Disneylandi.

Sisuliselt:

“Life Is Very Hard” on emotsionaalselt hullumeelne ja aju valutama panevalt absurdne jant. Kolmepealine lavastajate tandem rakendab Von Krahli Teatri trupi peal Eesti teatris seniproovimata meetodit, mille käigus salvestatakse stuudios igapäevaloba koos kõikide selle konaruste ja vigadega ning monteeritakse kokku näidendiks, mida näitlejad laval vaatajate silme all kõrvaklappidest kuulavad ja samaaegselt ette kannavad. Lihtne? Oleks see siis kõik! Näidendit mängitakse absurdses kontekstis ja täiesti kokkusobimatute karakteritega, kel pole originaaljutustusega mingit pistmist. Lavastusest ei puudu ka reality tantsu- ja muusikanumbrid. Just nimelt, reality tantsu- ja muusikanumbrid. Näitlejate elu tehakse raskeks. Nagu see poleks juba piisavalt raske.

Tegijatest:

Verivärske teatrirühmituse Guts United kutsel on Von Krahli Teatri sadamasse randunud lavastaja Robert M. Johanson kaugelt New Yorgist, ühest maailma segaseima käekirjaga teatritrupist Nature Theater of Oklahoma (USA).

Nature Theater of Oklahoma (NTO) on üks maailma tuntumaid ja tunnustatumaid kaasaegse teatri rühmitusi. Nende väga humoorikas, hoogne, ja muusikaline “dokumentaalne absurd” on tuttav neile, kel õnnestus kultuuripealinna aastal 2011 näha Põhuteatris NTO lavastust “Life and Times: Episode 1”. Tuleb ainult rõõmustada, et NTO lavastaja, näitleja ja helilooja Johanson leidis uue sündmustehorisondi just Von Krahli Teatrist, mille trupp on oma hulljulguse poolest kurikuulus.

Marit Sirgmets ja Simona Biekšaitė murravad uue teatri laineid Guts United (GU) lipu all. Nende eristuv loominguline meetod asetab rühmituse tänased ja tulevased projektid ühele teljele, mille peamine märksõna on teater kui mood. Terane vaataja võib märgata sümbolite, elementide ja vormide ülekandumist ühest lavastusest teise, ühest teatrist teise, justkui moodustaksid erinevad ajad, kohad, näitlejad ja tekstid GU töös ühe ja sama teose pidevalt täienevad peatükid.

Kolm lavastajat keeravad kolmekordse jõuga lavastusele “Life Is Very Hard” sellise vindi peale, et karju appi. Ka kostüümid saavad olema absoluutselt ebanormaalsed, selles võite olla kindlad.

Niisiis on ühte patta kokku pandud kolm kaasaegse teatri novaatorit – rühmitus Guts United, esindaja rühmitusest Nature Theater of Oklahoma ja rühmitus Von Krahli Teater. On juba ette teada, et see katel plahvatab.