Libahunt

August Kitzbergi klassikaline näitemäng “Libahunt” on aastani 2022 jäänud kaalukaimaks draamatekstiks, mis eesti keeles kirja on pandud.

Kindlasti mitte enneolematu või uskumatu sündmustekäigu poolest. Antud sündmustekäik toimub pöördumatult ikka ja jälle, ka täna. Toimus enne “Libahundi” kirjapanekut ja toimub ka tulevikus. Kahjuks küll.

See ongi klassika erinevus muust, mitteklassikalisest. Tabatud või sõnastatud essents, väljakooritud olemuslikkus on see, mis langetab olemasolemise reipale raudteele tegelikkuse tõkkepuu.

Küsimus, millele vastama peab, tundub liigagi lihtsakoeline. Kuid seda enam põhjapanev.

Kas maailm eksisteerib meie peadest väljas- või seespool?

Peeter Jalakas alustas Von Krahli Teatrit Rataskaevu tänaval “Libahundiga”.

“Libahundiga” ta ka lõpetab.

Kas Von Krahli Teatrit seal üldse oli?