Keegi ei räägi koeraga normaalselt

Lavastus nii lihtsatest asjadest, et paha hakkab.

Mardi uue lavastuse iga stseen tegeleb ühe iseenesestmõistetavusega. Jim, Tõnis, Mehis ja Kertu käsitlevad väga lihtsaid asju ja nähtusi, mida nad oma elus pidevalt läbi elavad või igapäevaselt kasutavad uue ja harjumatu vaatepunkti kaudu. Saab nalja, vahepeal on väga kurb , kohati on imeliselt ilus ja kohati väga mõtlemapanev. Mõni koht võib olla isegi ehmatav, aga kokkuvõtlikult on see üks helgemaid tükke, mis Mart oma sõnul teinud on. Lõpuks isegi leitakse see miski, millest need iseenesestmõistetavused arvatavasti tulevad. Nii et ei mingit sürri, vaid olemasolemise ilu kogu oma valus ehk lavastus nii tavalistest asjadest, et paha hakkab.