Gilgameš ehk igaviku nupp

“Gilgameš ehk igaviku nupp” on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 etenduskunstide programmi üks tähtsündmusi.

“Gilgameš ehk igaviku nupp” – Von Krahli eepos

Teatri aastaauhinnad 2011:

Aasta lavastuse auhind

Lavastajaauhind (Peeter Jalakas)

Meespeaosa (Juhan Ulfsak ja Erki Laur)

Kunstnikutöö (Liisi Eelmaa)

Originaalmuusika (Erkki Hõbe)

“Maailma loojangu künnisel hirmu tundmata seistes, ei tunne ma kahetsust ühegi teo pärast. Ükski naeratus pole olnud üleliigne. Ükski pisar pole asjata poetatud. Iga raev on olnud loominguline. Surm, kui selline, asi iseeneses, on lihtsalt nonsenss. Pragmaatiku pagemisjoon. Solvunud ja kartliku loomuse jampslemine.” Nii kirjutab oma veel avaldamata biograafias filosoof ja visionäär Sigismund von Krahl.

Millal siis veel kui mitte maailmalõpu eelõhtul ja väärtushinnangute radikaalse reformi hiilgeajal kohtuvad õilsate hingede unistused sisekosmose salalahinguväljadel ja kaastunde barrikaadidel. Suurimad kangelasteod pannakse toime südame salasoppides. Hulljulgeimad kangelased juubeldavad või murduvad universumi vaikuses. Miljardid lahkuvad sellelt planeedilt neist iialgi kuulmata. Selle talumatu ebaõigluse vastu ja kangelaslikkuse igavese taastuleku nimel on Von Krahli Teater puurinud selged ja hirmuta silmad ajaloo udust läbi vanimate tarkusteni, mis sulg paberile pannud ja mida aastatuhanded on elavaisse südameisse rainud. Otse kõige algusesse – Babüloonia kangelaseeposeni “Gilgameš”. Kõikide kangelasmüütide ema ja isani. Kõikide tuntud kangelaste verehälli ja elujõeni. See igavikuline eepika lööb sätendama Katla augus (Põhja pst 27A) 17. augustist alates. Peeter Jalaka suurlavastus annab elu verisele türanniale ja elustavale armastusele, õiglasele vihale ja keelatud ihale, metsikuile seiklustele ja intiimsetele mõtisklustele. Kuid eelkõige kangelasele, tema tegudele ja suutlikkusele võtta vastu nende tegude tagajärgi. Mis on igavene elu? Kus on igaviku lüliti? Ja kas kangelane elab igavesti või lahustub hetkes lõplikult?

Inspireeritud AMAR ANNUSE tõlgitud eeposest “Gilgameš”.