Enigma

Vaatemäng toimub eesriide taga. Mustkunstnik saeb oma assistendi pooleks ja meie ahhetame. Kirjanik peidab ühe sõna taha teise ja meie ahhetame. Tuled pannakse põlema ja keegi ei näe. Valge hobune ei ole hobune. Meie kõneleme žestide keeles. See siin on kujund, see siin on kõnekäänd ja see seal nurgas on metafoor. Need on lahtirulluva müsteeriumi esimesed fragmendid, teadmatuse magusad kõrvakiilud. See, mis mõnes kohas peidus, tuleb teisal päevavalgele, üksnes teile, õpetuse ja teadmise lapsed.

“Enigma” alguspunktiks on mõistatused. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimus (ülesanne) ja vastus (lahend). Vormilt lihtne, olemuselt ammendamatu: 3000 aastat vana esimene kirjalikult säilinud mõistatus on endiselt lahendamata. Teine lähtepunkt on koreograafia kui keeleline süsteem. Liigutus on sõna, jada on lause ja keha on kurguni täis tähendusi. “Enigmas” kohtuvad krüptiline keel ja sümboolne keha. See on dialoog kahe mõistataja vahel, kes ei suuda ühelegi küsimusele otse vastata, kes suplevad salajases tähendusloomes, kes heitlevad tõe ja loogikaga.

Mõista mõista, mis see on?

Elle Viies on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. Viies on esitanud soolovorme inklingroom’i üritustel ja Loora Kaubi näitusel “Inimene ei näe kunagi unes päikest”. Ta on osalenud etendajana lavastustes Tallinnas ja Tartus (Ruslan Stepanovi “Floor on fire”, Sigrid Savi “Troopika”) ning koreograafina Sõltumatu Tantsu Lava lavastajadebüüdi sarjas PREMIERE lavastusega “Pastoraal”.

"Mõistatamine sunnib mõtlema, mõtlemine sünnitab mõistust." (C. E. Mõtleja, 1878, “Mõistatuste raamat”)