Budapest

“Valge ingli” kohvik asus Pesti poolel Doonau idakaldal, püha Margiti saare vastas ning spioonid sisenesid selle härmatanud pöörduksest hetkel, kui kõrval asuva kiriku kell paksus lumesajus summutatult seitse lõi.

Kontrast kahe – ustest välja- ja sissepoole jääva – maailma vahel oli ühtaegu ootamatu ja täielik. Üks samm üle läve – ning lumi, külm ja Budapesti elutute tänavate jäine, pime, vaikne üksildus muundus võluväel soojuseks ja säraks, rõõmsaks naeruks ja häältesuminaks.

Tiina, Erki, Taavi ja Juhan kutsuvad teid päris Budapesti ning pakuvad klaasikese ehtsat tokaid.