Ainult võltsid jäävad ellu

Alla 14-aastastele KEELATUD!

AINULT VÕLTSID JÄÄVAD ELLU on punk.
Lugu toetub Sex Pistolsi tekke- ja hävinguloo võtmestseenidele ning -isikutele.

Lavastuses on kasutatud elemente Paul McCarthy kunstiaktsioonidest, dialooge ja tekste filmidest “The Great Rock n’ Roll Swindle” ja “The Filth and The Fury” (rež. J. Temple), dialooge ja tekste raamatutest PLEASE KILL ME (L. McNeil, G. McCain), PUNK (S. Colegrave, C. Sullivan), ANARHISTID. ANARHHIA AGENDID. MAAILMAREVOLUTSIOONI PRELÜÜD (T. Trubetsky), “Loopige meid ükskõik millega, aga lavalt alla te meid ei saa!” (Sid Vicious, bass/laul)

Miks Sex Pistols?
– sest peale muusika oli seal veel midagi olulist.

“Kui tunned end jõetuna, haarad kinni mis tahes jõust, et säilitada mingitki lugupidamist enese vastu.”
(Paul Cook, trummid)

“Aga oligi vaja erinevaid karaktereid. Minul kui skulptoril ei olnud savi vaja. Sain aru, et võin kasutada inimesi. Kasutasin neid nagu kunstnik. Sex Pistols oli minu maal, minu skulptuur, minu vigur.” (Malcolm McLaren, Sex Pistolsi rajaja ja mänedžer)

“Me tegime seda, mida vaja, sellepärast ei jäänudki ellu. Ainult võltsid jäävad ellu.” (Johnny Rotten, laul)

PISTOLSI HETKED

1975. Londoni riidekaupluse Sex omanik Malcolm McLaren paneb poes aega surnuks löömas käinud või seal töötanud neljast noorest mehest – Steve Jones (kitarrist), Paul Cook (trummid), Glen Matlock (bass), John Lydon, kes ristiti inetu hambarea tõttu Johnny Rotteniks (vokaal) – kokku bändi ja nimetab nad müügil oleva T-särgi-kirjade järgi Sex Pistolsiks (SP). Varastatud pillidega noorukid annavad oma esimesed lühikesed ja lärmakad kontserdid.

1976. SP kogub kurikuulsust kontsertuuril. Plaadifirma EMI sõlmib SPga lepingu ja saadab nad viimasel hetkel teleintervjuust äraöelnud ansambel Queeni asemel Bill Grundy talk-showsse intervjuud andma. Grundy provotseerib punkareid rõvetsema ja bänd vastab otsesaates ropendamisega. Inglise konservatiivne publik läheb roppustest marru. Ajalehed nõuavad bändi keelamist.

1977. Pundist lahkub Matlock. Tema asemele tuleb SP kontserditel märatsemisega hiilanud fänn Sid Vicious. Ta ei oska bassi mängida ega õpi seda elu jooksul kunagi. Bändi kolmas plaadifirma Virgin annab välja ainsaks ametlikuks albumiks jäänud plaadi “Never Mind the Bollocks, Here’s the Sex Pistols”.

1978. SP lendab USA-tuurile. Kontsertreis kestab vaid 14 päeva – Rottenil on bändikaaslastest ja manager McLarenist villand ja ta lahkub. SP on läbi. Sid Vicious keskendub heroiini-karjäärile ja jääb pruudi Nancyga – groupie, kes esiotsa lõi ebaõnnestunult külge Rottenile – USAsse. Oktoobris leitakse paarikese hotellitoast Nancy pussitatud ja verest tühjaks voolanud laip. Mõrvas kahtlustatuna vahistatakse Sid.

1979. 1. veebruar McLaren maksab kautsjoni ja Sid vabaneb vanglast Sidi. Tema ema, kes muretseb, et poeg võidakse narksi pärast uuesti arreteerida, ostab Sidile tänavalt ise heroiini. Järgmisel hommikul on Sid surnud. Üledoos.

1988. Esimesel Rock Summeril esineb ansambel P.I.L. –John Lydoni pärast-Pistolst-bänd. Eesti esipunkarile Villu Tammele avaneb võimalus kohtuda oma suure iidoliga. Villu läheneb Lydonile lava taga, kuid on selleks ajaks liiga purjus, et artikuleerida ühtki inimkeelset lauset ning ta oksendab iidolist paari meetri kaugusel põrandale.

1996. Lydon, Cook, Matlock ja Jones taasühinevad Sex Pistolsina kontserttuuriks. Kriitikud hinnang esinemistele: “paksude keskealiste valgete meeste kusine karaoke-show”.

2000. Esilinastub SP-dokumentaal “The Filth and the Fury”, milles Sidi meenutav John Lydon valab pisaraid. Filmi esiõhtul Eestis – PÖFFi raames, Sakala keskuses – arreteeritakse enne esimesi filmikaadreid kinosaalis märatsev, karjuv ja paarile saalisistujale vastu hambaid virutanud alla-20-aastaste punkarite kamp.

2004. John Lydon osaleb teleshows “I’m a Celebrity…” (briti “Dzhunglistaar”). Ta kihutatakse showst minema tänu ropendamisele.

Siim Nestor, “Eesti Ekspress” Areen 30.09.2004

Auhinnad festivalilt Draama 2005

Auhind moodsa näitlemise ja väljendusrikka karakteri eest
Liina Vahtrik
Lavastus ‘Ainult võltsid jäävad ellu’ Von Krahli Teater
Lavastuse “Ainult võltsid jäävad ellu” puhul tuleb tunnustada terve ansambli tööd, kuid Liina Vahtrik võitis südamed oma minimalistlikkusega . Tähelepanuväärne, et tegu on kõrvalrolliga, mis sisaldab vaid paar repliiki ja ühe laulu. Just tõsiasi, et sõnad Vahtrikku ei aidanud, on tema saavutus märkimisväärne, absurdselt elegantne, elegantselt absurdne. Ja see laul!

Auhind eluillusiooni lõhkumise eest
Von Krahli Teater, lavastus ‘Ainult võltsid jäävad ellu’
Tegu on provokatsiooniga, kuid mitte ainult või eelkõige. Kogu lavastus on täis tõsist, peaaegu et pedagoogilist sõnumit ja sõnumist. Imeline, kuidas nii dramaturgia, kuid ka tegevuskunsti ja punkmuusika vahenditega luuakse kaos, mis püsib ometi kontrolli all.

5.–10. septembrini kestnud Eesti Teatri Festivali DRAAMA 2005 võistlusprogrammi kuulus neliteist lavastust kolmeteistkümnelt eesti teatrilt ja trupilt. Parimad valis välja rahvusvaheline žürii koosseisus:

Adrienne Darvay Nagy – Ungari; teatriajaloolane, -uurija ja -kriitik; festivali Festival for the Hungarian Theatres Beyond the Borders kunstiline juht.

Piotr Gruszczynski – Poola; teatrikriitik; teatriajakirjade “Dialog”, “Didaskalia” ja “Tygodnik Powszeshny” autor; festivali Dialog-Wroclaw kunstiline juht;

Pekka Milonoff – Soome; lavastaja; KOM teatteri kunstiline juht

Marina Timaševa – Venemaa; teatriteadlane-kriitik; festivalide “Baltiiski Dom” ja “Zolotaja Maska” žürii liige; Venemaa filmiteadlaste – ja kriitikute gildi auhinna laureaat.

Peteris Krilovs – Läti; lavastaja; Läti Kultuuriakadeemia näitlejameisterlikkuse ja režissuuri professor
Anneli Saro – Eesti; PhD, Tartu Ülikooli teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetooli õppejõud
Jan Kaus – Eesti; kirjanik, Eesti kirjanike liidu esimees, DRAAMA 2005 žürii esimees

“Ainult võltsid jäävad ellu” tuurid:
— 4. juuni 2005 – Theater aus den neuen EU Staaten,
Theater a.d. Ruhr (Mülheim, Saksamaa)
— 9. september 2005 – festival DRAAMA 2005,
Treffneri hoov (Tartu)