Eesti mängud. Kaelkirjak liigub edasi (Ruto Killakund)

Liisutamise salmid
ANKUT TRANKUT TRILLA TROO.
SESTER VAABER VIIBER KOO.
AM TAM VITTEN TAMM.
EEDI PEEDI JAANI KAMM.
————————————————
TITRAM, TATRAM, TIGERIGU, NIGERIGU.
PIPRAM, PAPRAM, SÜGELIGU, MÜGELIGU.
JEKI, MEKI, LIBE MOKK.

KAELKIRJAK (A. Kalamees “Eesti rahvamänge”)
Üks mängija hoiab säärikut kepi otsas kõrgel enda ees,
saapaninaga ettepoole.
Teine mängija toetub esimese mängija taha
ja asetab oma käed selle vöökohale,
olles ise kummargil.
Tekk laotatakse üle mängijate.
Kaelkirjak liigub edasi.

METSELAJA NÄITAMINE (Märjamaa)
Ühel mängijal on tekk üle pea ja peegel teki all.
“Metselajat” näha soovija poeb teki alla
ja näeb peeglist ennast.

HÜPPAMINE ÜLE PÕRANDAPRAO (Kihelkonna)
Hüppaja hoiab varvastest kinni
ja katsub siis üle põrandaprao hüpata.

VEE PEAL KÕNDIMINE (Kuusalu)
Võistlejad asuvad paadis.
Märguande peale hüppavad kõik jalad ees vette.
Kes vee peal kõige rohkem samme suudab “astuda”, on võitja.
/-/ Sürrealistlikke, absurdseid, kummalisi kujundeid on palju, järjepidev tekst puudub. Õõtsutakse, kõigutakse, jookstakse hämaruses üksteisest mööda.Dissonantsid, traumad, vägivald – see on noorte elutunnetuse sisu. Õrnus on veider ja nukker, kaose jõud väga suur.
Vähese tekstiga alateadvusest kummalisi kujundeid välja võngutavat teatrit meil mujal enam ei tehta. See on raske, nõuab kõigi osavõtjate tihedat koostööd ning erilist kehalist tehnikat. Vajab isepäist mõtlemist, esteetikat, midagi säärast, nagu seda rakendasid Lääne avangard-teatrid umbes kümmekond aastat tagasi. Nõuab osalejate soovi mitte niivõrd esineda, kuivõrd luua kunstis i s e enda jaoks parem, rikkam, tõelisem maailm, /-/
Rein Heinsalu “Titram Tatram” 1991

/-/ Näidatakse, milleks oleme muutunud. Me ei usalda enam üksteist ning jookseme lihtsalt läbi elu, midagi märkamata, tõugeldes ja üksteise peale alatasa pahased olles.
Ruto Killakund ei püüagi selle poole, et midagi paika panna. Teatrikülastaja peaks kindlasti jääma avastajaks.
/-/ Liigset butafooriat pole. Etenduse kujundaja Maret Kukkur ja valgustaja Raivo Parik olid tabanud kümnesse. Tähtis osa on Ruto Killakunna etendustes ka muusikalisel kujundusel. Tegemist ei ole lihtsalt taustmuusikaga, /-/
Aivar Meos “Kaelkirjak liigub edasi”, “Meie meel” 02.03.1991