Tundekasvatus

Esmaesitlus 8. detsembril 2005

MAIKELLUKESE PÄEVADEL
von Krahlis 17., 18., 19. mail 2006
Dekoratsioon on oluline ja muusika, mis kõlab taustal.
Sven Kuntu

Eriti Kurva Muusika Ansamblist tuntud Sven Kuntu
ja teatrikunstnikuna tuntud Liina Keevallik
tekitasid teatrina tuntud Von Krahli lavale
uue muusikalise performance’i, kus terve etenduse vältel
kõlab ansambli Tundekasvatus esituses Kuntu uudseim muusikalooming.

98 protsenti vaatajatest tunnevad “Tundekasvatuses” ära iseenda kestva või lõpetatud kooselu märksõnad. Miks on kooselude stsenaariumi nii kerge ära arvata ja miks see stsenaarium kõigest hoolimata üha uuesti kordub ja kordub? Kus kohalt pärinevad meie nii selged arusaamad kooselust, et midagi muuta on võimatu?
Millistest seebiooperitest, muinasjuttudest või valimisloosungitest? Neile küsimustele “Tundekasvatus” otse ei vasta, küll aga jälgib ühe suhte kulgu selles taustsüsteemis (mis kõigile tuntud). Kui selles süsteemis inimene on nii etteaimatav, siis järelikult on tema tähendus vaid teisejärguline. Siis peaks ju kooselu olema võimalik jälgida hoopis läbi esmatähtsamate asjade. Just asjalikult “Tundekasvatus” seda teebki. Ilma inimesteta laval, sest inimesed on selles performance’s ainult saalis ja saavad olla kõrvaltvaatajad groteskselt asjalikule tundeelule, banaalsele narratiivile ja teravmeelsetele asjadele. Nii siis – KAS TEIST SAAB ASJA?

PS.
… tuleneb ju sõna ARMASTUS algsest sõnast ARM,
mille esmane tähendus oli komps või varanatuke,
mida endaga kaasas sai kanda. Või seostub ta nüüd,
vastavalt keelekasutuse muutumisele,
hoopis ARMiga, vägivalla märgiga?
On siin tegemist millegi väga pragmaatilise –
või sootuks hirmuäratavaga –
ja sellepärast oleme segaduses ega tea,
kas kinkida HIRMU või ARMU?
(see ei ole Flaubert)