Noorpaar hilineb iseenda pulma. Neid võetakse soojalt vastu ja proovitakse korraldada ilusad, korralikud pulmad. Samal ajal läheneb maakerale vääramatu oht. Enamik pulmakülalisi alahindab ohtu ning nad jätkavad kõigega endistviisi. Ohust saab tõeliselt aru vaid pruut, kuid ta ei suuda midagi selle ärahoidmiseks teha - või ei soovi.
"Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. Valguseks põleb neil tuli ülalpool eemal. Kas sa ehk arvad, et nad on endast ja teistest näinud midagi muud kui varje, mida heidab tuli nende vastas olevale koopaseinale?” (Platon)
Lavastus põhineb Lars von Trieri samanimelisel filmil.
12.aprillil eelesietendus. Esietendus 13. ja 14. aprillil 2022
Etendus kestab 1 tund ja 45 minutit.
Madli Pesti arvustus "Otsides elus olemise tunnet" Sirbis.
Peeter Lauritsa arvustus "Viimsepäeva karaoke" Eesti Ekspressis.
Valner Valme kirjutas ajakirjas Teater.Muusika.Kino.
Pille-Riin Purje arvustus "Karaokekoobas valge ükssarvikuga" Postimehes.
Kaja Kannu arvustus "Ulfsaki sõnadeta karaoke Von Krahlis. “ Edasis.
