Sünnisõnad

Peeter Jalaka ja Tõnu Kaljuste loodud muusikaline suurvorm toob lavale 80-liikmelise koori võimsa kooslauluga ning kordumatu trummi- ja valgusmana valukotta spetsiaalselt lavastuse tarbeks ehitatud järvel. Efektne ja suursugune vaatemäng laval haarab endasse müütiliste olendite kulgemise läbi tuntud loomislugude nii paatidel, hiiglaslike trummidega kui laeni tõusvatel mägedel.
„Sünnisõnad“ etendus augustis 2015 kuuel korral Noblessneri valukojas, mis sulges sügisel ehitustegevuseks oma uksed. Nii oli „Sünnisõnad“ viimane võimalus kuulata Veljo Tormise muusikat Eesti ühe parima akustikaga saalis.
Tallinna Kammerorkester (lindilt)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lindilt – „Sünnisõnad“)
KRISTI MÜHLING (kandled, lindilt)
ELISA HUOVINEN (muusikajuhi assistent)
REIGO AHVEN, Viljandi Drumlabi maaletooja
„Sünnisõnad“ on Von Krahli Teatri, Nargen Opera ja Nargenfestivali koostöös valmiv muusikaline lavastus, millega dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas jätkavad Veljo Tormise muusikale põhinevate suurvormide tsüklit. Publiku mälestustesse ja Eesti kultuurilukku jäädavalt kirjutatud lavastuste „Eesti Ballaadid“ (2004), „Eesti naiste laulud“ (2006) ja „Eesti meeste laulud“ (2008) taustal on „Sünnisõnad“ loodud just tsükli algusena, et märkida seeläbi müütilise ajaringi sulgumist.
„Sünnisõnad“ liidab arhailised mõttemustrid tehnoloogilis-digitaalse ajaülese maailmakäsitlusega, sünteesides mütoloogiat ja futurismi, mille ideaalseks tulemuseks on sakraalse tunnetuse lepitamine kaasaja uudsust idealiseeriva vaimuga. Lavastus jätab alles rustikaalse sisu, kuid riietab Tormise digitaalsetesse viigipükstesse ning laseb tal istuda veel leiutamata veesõidukisse.
Lavastus sõuab läbi Veljo Tormise teoste „Maailma loomine“ Isuri eeposest, kantaat „Sünnisõnad“, „Kalevala 17. runo“, „Ütles Lembitu“, Etüüd Juhan Viidinguga ja „Laevas lauldakse“.
21. jaanuaril 2017.a meie seast lahkunud armastatud helilooja Veljo Tormis on salvestanud enam kui tuhandeaastased regilaulud kunstmuusikateostesse, mille kaudu elab see eesti rahvapärimus edasi ning ulatub oma sünnimaa piiridest kaugemalegi. See oli Tormise missioon, hingevajadus ja elutöö – mitte unustada seda, millest on alguse saanud meie kultuur.
Muusika:
1. „Loomine“, 1. osa teosest „Isuri eepos“ (tsüklist „Unustatud rahvad“)
2. Katkend kollaaž-kantaadist „Sünnisõnad“
3. Katkend teosest „Ütles Lembitu“
4. Katkend teosest „“Kalevala“ / seitsmeteistkümnes runo“
5. Katkend teosest „Ütles Lembitu“
6. Pärismaalase lauluke
7. Katkend teosest „Kalevala seitsmeteistkümnes runo“
8. Katkend teosest „Ütles Lembitu“
9. Katkend teosest „Kalevala seitsmeteistkümnes runo“
10. Katkend teosest „Ütles Lembitu“
11. 4. osa teosest „Neli etüüdi Juhan Viidinguga“
12. „Laevas lauldakse“
Esietendus 7. augustil Noblessneri valukojas
Lavastus valmis Von Krahli Teatri, Nargen Opera ja Nargenfestivali koostöös Eesti Kontserdi ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga









