Eesti mängud. TÖNK

Juunikuus etendub Tartu Raadi lennukiangaaris Sigismund von Krahli teos “Eesti mängud. TÖNK”, mis jutustab loo mängu tähendusest inimese kujunemises ja tugineb Trad.Attack!’i muusikale.

Miks otsustas meie muidu pigem ratsionaalse olekuga esivanem raisata talvel raskelt kätte tulnud energiat mõttetustega? Ta ajas harjavarre läbi vammusevarruka ning puges pimedal õhtul ise selle alla, et mängida kaelkirjakut, või tegi tarbeesemetest töngi, täiesti kasutu asja. Mida räägivad rahvamängud meie ühiskonnast, unistustest, üksindusest?

Mängud on olnud inimkonna arengus olulise tähtsusega. Ajaloolane Johan Huizinga sõnul on homo sapiens’i, mõtleva inimese järglane just homo ludens ehk mängiv inimene, ja seda ütles ta juba 1938. aastal, ammu enne Nintendot ja arvutimänge.

“Eesti mängud. TÖNK” on lavastus, milles muusikal on täita keskne roll. Laval on ansambel Trad.Attack!, kelle looming on tihedalt seotud meie rahvapärimusega. Nii on ka etenduse toimumiskoht, Tartu Raadi lennukiangaar, mis asub Eesti Rahva Muuseumi vahetus naabruses, tähenduslik ja etenduse jaoks loogilisim.

“Eesti mängud. TÖNK” valmib Eesti Kontserdi ja Von Krahli Teatri koostöös. Lavastaja Peeter Jalaka jaoks on see kolmas kokkupuude eesti mängudega. Eelmised olid “Eesti mängud. Kaelkirjak liigub edasi” 1990. ja “Eesti mängud. Pulm” 1996. aastal.

Etendused on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.