Elulugu (Lebenslauf)

tantsuetendus vendade Grimmide ainetel

Lugu Hansust ja Gretest. Ja kurjast nõiast, kes elab siiamaani nende Berliini korteri kellakapis ning kukub igal täistunnil kurja. Ei Jakob ega Wilhelm, kes juba sajandeid oma lemmikutest sammugi maha pole jäänud, ei saa enam Käoga hakkama.

Poleks linnud tol talvel nõnda palju kurja teinud, oleks elu nagu muinasjutus.

/-/ Kristina Pashkevichiuse “Lebenslauf” on muidugi suurepärane festivalietendus. Ta lihtsalt jääb meelde. Ma kardan, et võõrkeelne vaataja ei saa sellest üldse mitte midagi aru. Ilmselt ei julge ta ka hoobilt otsustada, kas see talle tegelikult meeldib või mitte. Aga ta reageerib küsimusele Aa, see, kus nad selle kakuga… Tean, tean. Sest Pashkevichius on suutnud luua mõned sedavõrd tugevad visuaalsed kujundid, et need ei lase enam vaatajast lahti. Mis jäävad mällu pidama sõltumata kontekstist ning veel vähem arusaamisest. /-/

Esta Tatrik “Painav paraad Rodina taustal”, Postimees 24.03.1997

(artikkel New Baltic Dance’97 kohta)

/-/ Priit Raud: Vanemuise väikeses majas etendub ka Kristina Pashkevichiuse “Lebenslauf”. Ma arvan, et see on hea etendus festivalile juba ainuüksi sellepärast, et minu teada pole Eestis varem midagi sellist tehtud ega nähtud. Ma ei nimetaks seda üldse tantsuks, ma nimetaksin seda etenduseks tantsuelementidega. Kui festivali moto on sõnatu kunst, siis ta väga hästi sobib sinna. /-/

Esta Tatrik “Tantsud seinast seina”, Postimees 06.05.1997

(Esta Tatriku vestlus Priit Rauaga eesoleva Dionysia’97 teemal)